Eesti kirjanduse ajalugu I (vanem eesti kirjandus) vaheeksami vastused
aasta lõpust kuni 1767. aasta
oktoobrini. Wilde saksakeelse käsikirja tõlkis August Wilhelm Hupel. Väljaannet
ilmus kokku 41 neljaleheküljelist numbrit (säilinud kolm komplekti).
,,Lühhike Öppetus" sisaldas arstlikke nõuandeid mitmesuguste haiguste puhuks,
juhatas arstimeseks sobivaid ravimeid ja looduslikke ravimtaimi ning propageeris
lastevanematele rõugepanemise tähtsust. Selles leidus ka majanduslikke nõuandeid ja
soovitusi, näiteks viljapuuaedade asutamiseks, kartulikasvatamiseks ja suitsuvabade
elamute ehitamiseks. Valgustusfilosoofia vaimus pidas see väljaanne eestlast teistega
võrdseks, arenemisvõimeliseks inimeseks.
Teine eestikeelne väljaanne, ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht", jõudis ilmuda
1806. aasta märtsikuust kuni aasta lõpuni, ning ainult 39 numbrit. Selle asutajateks ja
väljaandjateks olid rahvasõbralikud vaimulikud Gustav Adolph oldekop Põlvas ja
Johann Philipp v. Roth Kanepis. Lehte trükiti Tartu ülikooli (Grenziuse) trükikojas, ja