Hunt - Eesti metsade peremees
Ainult mõned üksikud isased tegutsevad üksi. Karja juhib
alfa-emane kutsikad sünnivad kevaditi, ning nad püsivad oma emaga kuni
suurekssaamiseni. Noorukid otsustavad kas tahavad luau oma karja, või
jäävad karja edasi.
Hundil on palju nimesid: kriimsilm, hallivatimees, kõrvekutsikas, susi,
võsavillem, lambavaras. Eesti keeles on hundil üle saja nime. Rahvas ei
öelnud hundi nime otse välja, kuna kes tahaks hunti oma aia taha? Nüüd
inimesed ei karda hunti. Teda uuritakse, ja kartmise asemel minnakse koguni
loomaaeda vaatama!
Hunt sööb metsades kitsi, jäneseid ja metssigu. Karjaga võivad nad võtta
isegi põdra. Hundi isu on ka küllaltki suur: näljane hunt võib ühekorraga ära
süüa üle kahekümneviie kilogrammi liha! Samas ta ka nälgib hästi, kasutab
kogu rasva ära. On olnud ka niimoodi, et hunt oli ühes koopas söömata üle
seitsmeteistkümne päeva. Hunt elab põhiliselt metsas, aga teda võib kohata