· Õiglus tarkudega kooskõlas olev headus (ülim õiglus jumalas) · Hinge täiuslikkus selgepiirilised tajumused · Loom hing (monaad), tajumused (mälu, toimingute v tagajärgede mäletamine); lihtne monaad (tajumused ei ole selgelt eristatavad, puudub mälu) · Inimene vaim, hing (mõistusega monaad), teadvus (teadev tunnetus, seos mõtete ja neist tulenevate paratamatute järelduste vahel) Vastuväited ja argumendid: · Kartesiaanid (René Descartese jüngrid): seda mida ei tajuta, pole olemas ainult vaimud on monaadid; elusalgmetel pole hinge, ( higed hävinevad ja surevad). Mis jääb autoril tõestamata (6) Hinged ei jäta kunagi kogu keha maha surm põhjustab kõige kaotamist korraga. Mis jääb arusaamatuks (3) Keha on lõpmatust monaadide hulgast koosnev mass (2) monaadil ei ole väliskuju
Riigikorra hoiavad stabiilsena õiglus ja truudus. Religioonifilosoofia. Religiooni lätteks on psüühilised nähtused (hirm, lootus), mis tulenevad inimelu ebakindlusest. Algselt on kõik religioonid polüteistlikud. Tavaliselt inimene jumalikustab endale sarnased jõud, mida näeb looduses toimimas. Üleminek monoteismi lähtub vajadusest tõsta esile lokaalset Jumalust, millest usutakse end olevat eriti sõltuvad. RENE DESCARTES (1596-1650) Renatus Cartesius. Kartesiaanid on koolkond, Descartes'i järglased. Descartes'il ühineb skepsis mõistuse (ratio) esiletõstmisega. Murrab vanaaja ülemvõimu filosoofias ja teaduses (nagu Bacon Inglismaal). Ratsionalismi rajaja. Nooruses reisib palju. Hiljem elab tagasitõmbunult. Armastab sooja - mõtiskleb tihti ahjus, vältides inimeste seltskonda. Suured filosoofilised mõtted tulevad sõjakäikude ajal. 1629-1649 elab Hollandis, suhtles sõpradega kirja teel
annaabi.ee 
