Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused
Protsessi
arenedes võivad tekkida koguni ulatuslikud koopasüsteemid ja maa-alused veekogud. Tühimike õhukeseks
kulunud laed võivad sisse variseda ja niiviisi jõuavad maapinnale mitmesugused langatused, kuhu omakorda saab
hõlpsasti neelduda maapinnal liikuv vesi. Nähtuste kogumit nim karstiks, protsessi ennast karstumiseks.
Kivimites liikuv vesi tekitab maapõues muutusi, mis kujundab ka maapinnal omapäraseid pinnavorme ning
veekogusid. Karst haarab kogu Põhja-Eesti paelava. Karstumisprotsess vajab kindlasti intensiivset veevahetust
kivimis. Klassikaliseks karstipiirkonnaks on Pandivere kõrgustik, kus peaaegu kogu sademetevesi neeldub
paelasundi lõhedesse, moodustamata pindmisi äravoolusänge püsivama ojade – jõgedevõrgu näol. Paepinda
imbunud vesi jätkab siit teekonda kivimi lõhesüsteemides ja leiab äravoolu kõrgendiku nõlvadek avanevates
veerohketes allikates, andes alguse paljudele Põhja-Eesti jõgedele. Karstinähtus on levinud ka Loode-Eestis ja
läänesaartel.
annaabi.ee 
