Peipsile (Kallaste paljand). Põhjavee tekkelised pinnavormid Maa all voolavad ojakesed või jõed , mis uuristavad käike ja neist võivad tekkida orud. Maa all voolavat jõelõiku nimetatakse salajõeks. Seal, kus maapind koosneb vees kergesti lahustuvatest ja lõhelistest lubjakividest ning esineb piisavalt sademeid, kujunevad karstinähtused. Kartsivormid on, langatuslehtrid,kartsiorud,kartsikoopad,kartsilõhed. Kurisu Kõige enam levinud karstivormideks Eestis on kuni mitmekümne meetri laiused lehtri või lohukujulised kurisud- kohad, kuhu neeldub pinnavesi või kaovad maa alla isegi väiksemad ojad ja jõekesed. Kurisus neeldunud vesi voolab maa all edasi ja ilmub mõnes teises kohas karstiallikana taas maapinnale. Karstikoopad Karstikoopad on karstiprotsessi lõpp punktiks. Karstikoobaste tekkeks võib kuluda miljoneid aastaid. Nad on tavaliselt kuni 4 m kõrgused ja 12 m pikkused
Mis on Sinised Augud ja kuidas nad tekivad? Sinised augud on veealused järsud süvendid. Nende tekkeviise on erinevaid. Enamasti võib süvendeid nimetada karstivormideks, kuna need on tekkinud jää-ajast pärit koobaste kokkukukkumisel. Kokkukukkumine ise, on aga põhjustatud keemilisest murenemisest ning aeglasest kivimi lahustumisest. Kõige selle tagajärjeks on sügav ning ideaalselt ringikujuline "Sinine auk". Kõige muljetavaldavamad augud on tekkinud aladele, kus on paks ja ühtlane lubjakivi kiht. Nende teket hõlbustanud kõrge põhjavee vool, mis on sageli tingitud kõrgest sademete hulgast. Lubjakivirikastele aladele
annaabi.ee 
