Eesti geoloogiline ehitus
Kurisud mitmekümne m laiusede lehtri, lõhe- või liuakujulised kurisud, kuhu neeldu
pinnavesi, vesi voolab maa all edasi ja tule taas päevavalgele karstiallikatena. Kurisud asuvad
enamasti väikeste jõgede sängides, suletud nõgudes. (Jõelähtme, Kuivajõe, Erra jõed).
Langatuslehtrid tekivad maa-aluste karstiõõnsuste lae sisselangemisel.
Karstiliste lohkvormide liitumisel võivad nende vahele jääda ka positiivsed pinnavormid
karstisillad ja jäänukpangased so positiivsed pinnavormid.
Suurim Kostivere karstiväli Jõelähtme jõgi voolab maa alla langatuslehtrid, avalõhed.
Karstikoopad on teada 29 koobast.
TEHNOGEENSED TASANDIKUD 1% Eesti pindalast
Tekivad:
1. Pealiskihtide äravõtmisel (turvas,kruus, liiv, savi)
2. Ümberpaigutamisel
3. Pealeladestamisel(paekivid, tuhk)
Eesti reljeefi on inimene muutnud just Kirde-Eestis, tehispinnaste muld ja taimkate on
kaotatud pikaks ajaks.
annaabi.ee 
