Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nabala piirkonna lubjakivikaevanduste rajamine Ülesanne 1 õppeaines ruumiline planeerimine Tartu 2011 Sissejuhatus Nabala piirkond on pindalaliselt Eesti suurim karstipiirkond, mis on olnud juba mitu aastat aktuaalne teema meedias. Nabalasse tahetakse rajada paekivimaardlad, mis tekitavad nii poolt kui ka vastuargumente, olles ühelt poolt kasulik Eesti majandusele ja teiselt poolt kahjulik ökosüsteemile praegu ja tulevikus. Järgnevalt on erinevad autorid ja oma ala spetsialistid avaldanud argumente ja arvamusi Nabala piirkonda maardlate rajamise kohta ning välistanud või välja toonud tagajärgi, mis võiksid tekkida uute lubjakivimaardlate ehitamisega.
o Arvati, et tegemist on otsamoreeniga o Tegelikult on Sinimäed kerkinud seal kohapeal liustiku survel. All on sinisavi, mis on väga plastiline · Põlevkivi ehk kukersiit Eesti elektrienergeetika põhineb sellel Pandivere kõrgustik · Maastikuline piir u 80 m kõrgusel järgides suuresti allikatevööndit · Jäälahkmeline kulutuskõrgustik · Pinnakate on õhuke · Eesti suurim karstipiirkond · Aluspõhja moodustavad Ordoviitsiumi ja Siluri lademe lubjakivid · Pinnamoes valdavad moreentasandikud o Suur põllustatus · Iseloomulikud on oosid o Emumägi on voor, millel asub oos; Ebavere on oos, millele on kuhjunud eel mõhn, pikim oosisitik on Porkuni-Neeruti, ka Rakvere Vallimägi paikneb oosil · Jalamil suured allikad o Roosna-Alliku( Pärnu jõe algus), Sinuma, Endla soostiku äärealadel paikenvad
annaabi.ee 
