Eesti loodus ja majandusgeograafia eksam
Mitmekümne meetri laiused lehtri, lohu või liuakujulised
moodustised, kuhu neeldub pinnavesi. Need pinnavormid asuvad peamiselt väikestes nõgudes või
soostunud alade äärtes, kuid leidub ka ojade ja väikeste jõgede sängides. Paljudes kurisutes kaovad
ajutised ojad või jõed maa alla. Vesi tuleb päevavalgele karstiallikatena.
Maa-aluse koopa lae sisselangemisel tekivad langatuslehtrid. Kui lähestikku on palju langatuslehtreid,
võib nende liitumisel tekkida karstiorgud ja –häilud.
13. Tuuletekkelised pinnavormid, näited.
Tuulevired – väikesed kuhjevormid. Neil leidub nii mererannas, jõekaldal, lahtistel liivakarjääridel
ning Kirde-Eesti põlevkivi tuhaväljadel. Madalad kuni 5 cm kõrgused looklevad liivavallikesed.
Kujunevad nõrgemate tuultega ning on orienteeritud valitsevate tuultega risti.
Eelluited – piklik liivahang, mis on kujunenud takistuse taha tugevamate tuultega. Esineb järsk
pealttuulenõlv ja lauge alttuulenõlv
annaabi.ee 
