Eesti loodusgeograafia konspekt
tunduval hulgal rauamineraale. Raualasundid asuvad üle 500 m sügavusel. Sellel ei ole
,,tööstuslikku tähtsust", vähemalt praeguse seisuga.
Meteoriidid
Eesti on väga huvitav koht, sest meil on nii palju meteoriite. Osad on varjatud, kuid mõni on hästi
nähtav(Kaali). Kõige tuntum ongi Kaali meteoriidikraater. Teadusliku mõtestamise algus oli
1827. a. Teooriaid: vulkaani plahvatuslehter või vee, auru, gaasi, muda äkiline purskumine;
lubjakivilõhedest tingitud karstilangatus või soolakupli sissevarisemine; muistne linnus , kus
kaevu ülesandeid täitnud looduslikku järve ümbristes inimeste poolt kuhjatud vall. Esimesena
pidas meteoriitset päritolu tõenäoliseks Julius Kalkun-Kaljuvee 1922. Aastal. Ivar Reinwald
tõestas kraatrite meteoriitse tekke 1937. Aastal. Seda kraatrit on uurinud paljud: Alfred Wegener,
Ago Aaloe, vello Lõugas, Tanel Moora, Anto Raukas, Siim Veski.
Kärdla kraater Hiiumaal. Vanus umbes 455 miljonit aastat