Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
Suurimad luitealad on Narva-
Jõesuus, Keila-Joal, Laulasmaal, Nõval, Häädemeestel, Saaremaal Järve
rannas, Hiiumaal Kõpu ja Tahkuna poolsaarel ning Peipsi põhjarannikul. Lisaks
rannikuluidetele leidub peamiselt mõhnaliivade alusel kujunenud mandriluiteid,
näiteks Iisaku ja Illuka ümbruses.
Ordoviitsiumi ja Siluri karbonaatkivimite avamusalal leidub rohkesti karstivorme: karre,
avalõhesid, karstilohkusid (kurisuid), langatuslehtreid, karstikaevusid, karstikoopaid,
karstikraave, karstiorge ja karstihäilusid ning mitmesuguseid karstijäänukeid
(näiteks Kostivere karstialal karstiseen). Paljudes kurisutes kaovad ajutised ojad või jõed maa
alla (loendatud enam kui 50 kohas), moodustades maa-aluseid jõgesid ehk salajõgesid
(Jõelähtme, Kuivajõe, Erra jmt). Karsti on kõige rohkem intensiivse veevahetusega Pandivere
kõrgustikul ning Harju lavamaal klindi ja mattunud orgude lähedal. Suurimad
on Kostivere (umbes 159 ha), Tuhala,Uhaku, Kata ja Kuimetsa karstiväli
annaabi.ee 
