Kirjandus Haapsalus
Veidermanni kutsel ja riigikoolinõunik F. V. Mikkelsaare vahendusel. Ta valiti
koolinõunikuks 18. Septembril 1919 ja kinniti ametisse Haridusministeeriumi
poolt. Samal ajal pakuti Ennole tulusamat kohta panganduse alal Valgas, võib
uskuda luuletaja enda sõnu, et ta valis ameti ideaalide tõttu. Peale lastearmastuse
puudusid tal uueks tööks muud eeldused ja kogemused.
Enno pidas pühapäeviti filosoofilisi loenguid Läänemaa Õpetajate Seminari
organiseeritud karskusringi liikmetele. Ta oli veendunud, et paljud Läänemaa
koolielu ebakohad tulenesid alkoholist ja sellestki, et laste elu sageli alguse
saanud alkoholiuimas, mistõttu lapsed arenemisvõimetud või vigased. Tavaliselt
võeti Enno kõned hästi vastu, harva tuli ette vääritimõistmist. Kõnede kaudu
taotles ta kontakti rahvaga väljaspool kooli, tahtes töötada vahetult
rahvakasvatajana. Kuivõrd Enno ei tahtnud vasturääkimist, ei andnud ta
kuulajaile sõna ega võimaldanud vaidlusi