kasvatati peamiselt kartulit ja õlleotra ning peeti piimakarja. Muud ametid 19111912 oli Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi korraldatavate näituste sekretär. Aastatel 19101912 ja 1915 oli Postimehe toimetuse liige, 1918 toimetaja, 1920 Tallinna Teataja, ajalehe 1924 Kaja peatoimetaja. 19391940 Eesti Fosforiidi peadirektor Maardus. Ühiskondlik tegevus Ülikoolis õppimise ajal tegutses rahvaraamatukogude liikumises ja karskusliikumises. Ta oli juhtivalt tegev põllumeeste organisatsioonides (koos A. Jürima, J. Hünersoni ja teistega), osales Põllumeeste Keskseltsi töös ning politsei-, spordi- ja tuletõrjeorganisatsioonides. · 19271932 Haridusliidu esimees · 19281933 Rahvusvaheliste Parlamentide Uniooni Eesti grupi esimees · 19301932 Noorte Kotkaste peavanem · 19301935 Eesti-Poola Ühingu esimees · 1932 Põllutöökoja esimees
Tema hallata oli Kolga-Jaani kirikumõis, mis oli tol ajal suuremaid (üle 1600 ha) ja tulukamad Eestis. Järgmise aasta (1891) suvel abiellus Paula Normaniga. Neist sai üks esimesi haritud eesti perekondi, kus kodune keel oli eesti keel. Kirikuõpetaja töös hindas Villem Reiman sisulist külge, tema jutlused olid väga põhjalikud ja raskepärased. Sageli kõneles ta karskusest ja kõlblusest, hurjutas ja noomis kõlvatust. 1890. aastast alates osales Villem Reiman karskusliikumises, oli selle vaimne ja tegelik juht. Villem Reiman pooldas täiskarskust, leides, et karskus tugevdab rahva elujõudu ja hoiab ära mandumise. Ta juhatas pikka aega Karskusseltside Kesktoimkonda. Venestamisvastased väljaastumised, luteri usu kaitsmine ja ametliku riigiusu ründamine tõid Villem Reimanile kaela sandarmid, kaebused ja kohtuprotsessid. 1891-94 oli ta politsei järelevalve all ja kümme kuud koduarestis. Kurikuulsal pastorite protsesside ajal 1893 (kohtu
eelduseks peamiselt Eestis väga populaarseks saanud karskusliikumise käigus tekkinud ideid. (Kalling, ,,Karskustöö...") Kuidas karskus ja eugeenika ehk rassipuhtus seotud on? Toona arvati, et alkoholism on pärilik ning alkohoolik ei anna oma järglastele edasi häid ja terveid geene. Näiteks ajaloolase ja poliitiku ning raamatu ,,Jaan Tõnisson töös ja võitluses" kirjutanud prof Hans Kruusi (1891- 1976) hinnangul oli Tõnissoni aktiivsus karskusliikumises tingitud ainult huvist eestlaste "tõutervishoiu" vastu. (Wikipedia) Seost karskusliikumisega kinnitab ka asjaolu, et 1925. a muutus Eesti Karskusliidu ajakiri ,,Tulev Eesti" (vastutav toimetaja V. Ernits, tegevtoimetaja J. Vilms) ka Eesti Eugeenika Seltsi ,,Tõutervis" häälekandjaks. Toimetuse kommentaaris ühinemisele öeldakse, et see on loomulik, kuna karskusliikumine on osa tõutervishoiust. Ka töömeetodid kasvatustöö on samad
annaabi.ee 
