Meditsiiniajaloo kordamisküsimused ja vastused
piirkonnas, kus oli kõrge endeemiline suremus siis sellega lepiti. see oli nagu vaesus.hädade
põhjuseks peeti inimest ennast. 18.saj lõpul kujunesid õpetused (thomas malthus), mis ütlesid, et
teatud osa peabki surema, sõjad on kasulikud, sest siis on arvukus reguleeritud. oluline oli
sündivusest hoidumine, aga kuna malthus oli usklik, siis ta preservatiive ei pooldanud ja rääkis
hoopis sugulisest karsklusest. 19.sajandi lõpul hakkas võidutsema hoopis iibehüsteeria.
tervishoiusüsteemi tekkele aitas kaasa urbaniseerumine 18.sajandil, kui toimus
industrialiseerimine ja elanike arv linnades mitmekordistus. inimsed liikusid koguduse kaitsva ja
hoolitseva mõju alt räpasesse linna. terveid oli linlaste hulgas vast mingi 10%. ma pakun, et kuna
paljud olid haiged, tööd tehti vähe, raha ei tulnud, pidi hakkama ravima, et oleks inimesi, kes
neis kõigis tehastes midagi ära suudaks teha