Ajalugu: eesti 18. sajandil
talupojad (lugejavennad). Samas tähendas see valitsejate kontrolli nõrgenemist talupoegade
(usu)elu üle, ning kuna sageli kaasnesid usuliste ärkamistega talurahva ületõusud, oli
vennastekoguduse tegevus ka korduvalt keelustati. Näidates teed hilisematele usuäratuslikele
liikumistele, võitles hernhuutlus muu hulgas ka uute pahede, nagu suitsetamine ning
viinapõletamise levimisega puhkenud liigjoomine, vastu. Normiks võeti vaga kristlik elu, mis
tähendas lisaks karsketele eluviisidele ka esivanemate mitte-kristliku kultuuripärandi
kogemist paganlikuna ning vennastekoguduse liikumisega kaasnes ka vanade uskumuste ja
tavade hääbumine. Vennastekoguduse liikumine oli oluline ka eesti rahvuse ja kultuuri
kujunemisel tänapäevases mõistes -- koos vennastekogudusega levis põlisrahva seas
kirjaoskus ning samuti mitmed mujal Euroopas levinud kultuurinähtused (pasuna- ja
laulukoorid jne.).
· A.T.Helle (1683 Tallinn 24
annaabi.ee 
