Eesti keskaeg
Tegelikult oli olukord
tsunftides leebem. Võeti vahel vastu ka eestlasi.
Esmakohal sotsiaalne pingestumine, mis keskajal üldine. Liivimaal väljendatakse sõnavaraga, mis vihjab
etnilisusele. Sots barjäär tähendas aga “rahvuse” muutumist. Oli norm rääkida mingis olukorras üht keelt,
teises teist.
Kõrgkiht: kaupmehed, raehärrad; keskkiht: käsitöölised; alamkiht: teenijad
Ametinimetused vihjavad mittesakslastele. Keelemõjud mõlemapoolsed: Karristraate (Karja tn) jms. Sõber
– linnakaupmehe talupojast partner.
Liivimaa linnad
Riia 1201. Linn on juriidiline mõiste.
Linn – linnaõigusega asula või muu tunnus?
P. Johansen ajab, et linnad juba varem: Skandinaavia kaubahoov Oleviste juures ja Saksa hoov Nigulistes.
Idee võeti Nõukaajal muutustega vastu.
Tegelikult pole ühtki tõendit asustusest enne 13.saj. Samas on põhjus, miks just sinna Valdemar purjetas ju.
Seal oli ka linnus. Miskit veel?
annaabi.ee 
