kolonoaalrõhutamisest vabanemist järsult arenema. Kasvatatakse riisi, maisi, hirssi, sojaube, kartuleid. Rasva saadakse päevalille, puuvilla-, ja seesamiseemnetest. Peetakse veiseid, sigu, kitsi ja lambaid. Aiandus on kõrgel tasemel. Rannikul on leivinud kalandus ja mereloomade püük. Toiduainete valik mitmekesine. See on võrdlemisi sarnane Hiina ja Jaapani võimalustega. Põhilisteks toiduaineteks on riis, kapsad, nuudlid ja taimeõlid. Rohkesti süüakse kalatoite ja karploomadest valmistatud tooteid. Liha pannakse Peaegu kõiki toite toitudesse vähe, maitsestatakse seejuures väikesteks küüslauguga, kastmeid tükkideks lõigatult. paksendatakse maisijahuga või saagoga. Toite serveeritakse väikestes kaussides, süüakse pulgakeste või lusikaga. Enamsti süüakse samal viisil nagu Jaapanis ja Hiinas: kaussi tõstetud toidust süüakse pulgakestega paksemad palad
Koopasuu laius (umbes 15 m) võimaldas kasutada välisvalgust. On leitud kaks asustuskihti, mis kuuluvad nooremasse Solutré ajastusse ja vanemasse Madeleine'i ajastusse. Koopa lähedal asuvat territooriumi kasutati aastaringselt. Mõlemast ajastust on leitud tapetud hirvekarjade jäänuseid ning tõendeid, et on jahti peetud mitud liiki sõralistele (suurtele veislastele, hobusele, kitsele ja mägikitsele) ning püütud kala jõest ja jõesuudmest. Madeleine'i ajastust on jälgi ka karploomadest (liudkodalased). Altamira Madeleine'i ajastu asustuse kohta on saadud kaks dateeringut tavalisel C14- meetodil. Mõõdeti sütt, mis saadi 1980. aastate väljakaevamistel. Tulemuseks saadi 15 500±700 aastat tagasi ja 15 910±230 aastat tagasi. Hilisem kiirendi-massispektromeetria andis samade proovide kohta tulemused 14 520±260 aastat tagasi ja 14 480±250 aastat tagasi. Solutré ajastu proovi (luust kunstiese) kohta andis kiirendi-massispektromeetria
annaabi.ee 
