substraadi omadustest. Väikesed kiirguse doosid võivad mikroobide elutegevust isegi stimuleerida. Kõrgemad doosid, mis ei põhjusta veel mikroobide hävimist, kutsuvad esile häireid mikroobide elutegevuses kuni pärilikkuse muutuseni (mutantide teke). Edasiste dooside suurenemisel mikroobid hävinevad. Mikroobide kiirgustundlikkus on erinev. Mitte sporogeensetest bakteritest on kõige tundlikumad pigmenti produtseerivad liigid. Karotinoidseid pigmente moodustavad bakterid on aga väga vastupidavad, kuna nende pigmentidel on UV- kiirte eest kaitsvad omadused. Bakterite spooride hävitamiseks on vaja kasutada 4-5 korda suuremat kiirguse energiat, võrreldes vegetatiivsete vormidega. Mikroobide hukku võib põhjustada UV-kiirte otsene toime rakule või ebasoodsad muutused substraadis. UV-kiired inaktiveerivad ensüüme ja põhjustavad DNA kahjustusi. Kiiritatud keskkonnas võivad moodustuda
substraadi omadustest. Väikesed kiirguse doosid võivad mikroobide elutegevust isegi stimuleerida. Kõrgemad doosid, mis ei põhjusta veel mikroobide hävimist, kutsuvad esile häireid mikroobide elutegevuses kuni pärilikkuse muutuseni (mutantide teke). Edasiste dooside suurenemisel mikroobid hävinevad. Mikroobide kiirgustundlikkus on erinev. Mitte sporogeensetest bakteritest on kõige tundlikumad pigmenti produtseerivad liigid. Karotinoidseid pigmente moodustavad bakterid on aga väga vastupidavad, kuna nende pigmentidel on UV- kiirte eest kaitsvad omadused. Bakterite spooride hävitamiseks on vaja kasutada 4-5 korda suuremat kiirguse energiat, võrreldes vegetatiivsete vormidega. Mikroobide hukku võib põhjustada UV-kiirte otsene toime rakule või ebasoodsad muutused substraadis. UV-kiired inaktiveerivad ensüüme ja põhjustavad DNA kahjustusi. Kiiritatud keskkonnas võivad moodustuda