B. Gini indeks; C. Semelpaarsusindeks. Gini indeks on Simpsoni indeksi (dominantsusindeksi, anti-diversiteediindeksi) baasil loodud diversiteediindeks (üks miinus Simpsoni indeks). B on õige. 42. Kas mulla huumusesisaldus 17% on? A. Väga madal? B. Keskmine? C. Väga kõrge? Loomulikult on 17 % tohutult suur number. Juba üle viie protsendi on väga kõrge. 43. Kas assimilatsiooniefektiivsus võiks olla kõige kõrgem: A. Karnivooril; B. Herbivooril; C. Detritivooril; D. Puitu lagundaval seenel. Loetletutest saab see olla kõrgeim karnivooridel, sest värskelt tapetud loomne toit on võrreldes taimede ja surnud orgaanilise ainega kaloririkas ja kergesti seeditav. A on õige. 44. Nitrifitseerijate bakterite elutegevuse lõpp-produktiks on: A. Ammoniaak; B. Nitritid ja nitraadid; C. Dilämmastikoksiid ja molekulaarne lämmastik; D. Aminohapped.
7.1. Kehavedelike pH. Norm vere pH on 7.4 – vaja norm raku funktsiooniks. Happe-aluse tasakaalu aitavad säilitada: * rakusisesed ja -välised puhvrid * kopsud * neerud esimesed 2 teevad kiireid vere pH korrektuure, neerud aeglasemalt ja sekreteerivad ülearuse vesinikiooni. Hapet eritatakse prox torus ja lisaks veel ka ülenevas jämedas osas – valendiku puhverdamise tõttu on filtraadi pH ikka sama mis glomerulaarsel filtraadil alguses – 7.4. Tava uriini pH on lõplikult 5.5-5.7 karnivooril, ruminandil 6-9 vahel. Kogumisjuha suudab eritada uriini, mille pH on plasmast palju erinevam. 7.2. Vesinikioonide teke hingamise ja ainevahetuse käigus. Aluse-happe tasakaalu säilitamine nõuab üleliigse happe vältimist kehas. Hapet (vesinikioone) toodetakse kehas metabolismi kõrvalsaadusena. Happe tootmise kogus sõltub dieedist, trennist,teised organi funktsioonid, lindudel munemise tsükli faasidest. 7.3. Keha puhversüsteemid.
annaabi.ee 
