Rabapistrik
Eluviis. Rabapistrik eelistab elupaikadeks suuremi avaraid rabasid, rannikualasid,
jõeorge ning luhtasid. Tavaliselt rabapistrik ise pesa ei ehita, vaid kasutab teiste
lindude sobiva suurusega pesi vanade kõrgete puude otsas. Maapinnal või kaljudel
pesitsedes piirdub ta vaid primitiivse alusvooderdise rajamisega. Viimastel
aastakümnetel on rabapistrik asunud elama ka linnadesse, kus ta ehitab pesa
tornide, kõrghoonete ja -rajatiste parapettidesse, tuulekastidesse, karniisidesse jm
analoogsetesse kohtadesse. Rabapistrik jahib toitu õhust rabade, heinamaade ning
luhtade kohal.
Pereelu. Rabapistrik on monogaamne liik, moodustades paare kogu eluks. Pärast
paaritumist muneb emane märtsis-aprillis 2-6 punakaspruuni tähnilist muna.
Haudumine algab pärast viimase muna munemist ja kestab 28 päeva. Hauvad
mõlemad vanemad (peamiselt emane). Pojad lennuvõimestuvad 35-40 päeva
vanuselt, kuid jäävad veel pikaks ajaks vanemate juurde. Poegade eest hoolitsevad
annaabi.ee 
