Eesti loomastik. Selgrootud
Tavalisemad liigid
mageveekogudes on järve kirpvähk Gammarus lacustris ja jõe kirpvähk G. pulex, kes
moodustavad olulise osa kalade toidus.
Liikide arv: Eestis võiks olla 20 liiki
Kirjandus: http://www.kalapeedia.ee/1842
Selts: Kümnejalalised Decapoda. Neil on liikumiseks viis paari jäsemeid.
Alamselts: Ujuvähilised
Need on mõne sentimeetri pikkused, väga õhukeste kehakatete ja pikkade jäsemetega
vähid, kes elavad avavees hõljuvas olekus. Tuntumad nendest on karneelid ja krevetid.
Alamselts: Ronivähid
Ronivähid on raskema kehaga, paksema koorikuga ja enamasti suuremad, veekogude
põhjas liikuvad liigid. Tuntuim nendest on jõevähk Astacus astacus. Emaste tagakeha on
laiem kui isastel ning neil puuduvad torujad sugujalad. Sigima hakkavad jõevähid
sügisel. Isasvähk kleebib läbi sugujalgade pressitud massist moodustatud vorstikujulise
spermatofoori emase tagakeha alaküljele. Emasvähk kinnitab samasse ka munad. Seega
annaabi.ee 
