Vana-Kreeka skeptitsism
tõenäosusi, milles ta lähema analüüsi varal teeb kindlaks kolm erinevat astet:
· ühed kujutlused on iseenesest tõenäosed, ilma tõestuseta;
· teised kujutlused osutavad tõenäoseteks vaid seetõttu, et nad sarnanevad teistega ning
osutuvad seetõttu vasturääkimatuiks;
· kolmandad vajavad oma tõenäosuse kindlakstegemiseks juba üksikasjalisemat
uurimist ning läbikatsumist.
Teiste akadeemilise skepsise juhtfiguuridena võib nimetada näiteks Karneadest Küreenest
(214- 129 eKr) ja tema õpilast Klitomachost (175- 110 eKr).
2.3 Noorem skepsis
Antud perioodi rajajaks peetakse Ainesidemost, kes tugines enamasti Pyrrhoni õpetustele.
Ainesidemose peateoseks loetakse "Pyrrhoonlikud õpetused", millest on säilinud mõningad
katkendid hilisemate autorite töödes.
Ainesidemos keskendus tõe tunnetamatuse üksikasjalikule uurimisele ja töötas välja väga
annaabi.ee 
