August WEIZENBERG
rändama, külastama suuri töökodasid.Weizenberg otsustas ära õppida saksa
keele. Ta palus paruni poegade õpetajat , et see tuleks peale tunde töökotta ja
õpetaks teda 10-20 minutit , muidugi südamliku ,,aitäh" eest. Noormees õppis
igati innukalt.
Teoorjuse kaotamisega seoses tekkis küsimus, kes teeb ära mõisa töö. Toodi
Saksamaalt abitöölisi. Ka Ungern-Stenberg tellis Erastverre töölisi ning Viljandi
mõisa jaoks valitseja. Uus valitseja Karnbach jäi esialgu Erastverre ja
Weizenberg puutus temaga tihti kokku. Nad sobisid hästi. Weizenberg õpetas
Karnbachile eesti, see omakorda temale saksa keelt. Mõisavalitseja õhutas
Augustit sõitma välismaaleteadmisi täiendama ja õiget ala avastama.
1862. aasta jüripäeval ütleski ta koha üles. Lahkudes sai ta parunilt kaasa
väga hea tunnistuse. Karnbach otsustas Saksamaale tagasi minna ja temast sai
Augustile kogenud reisikaaslane. Kahekümne viie aastasele noormehele, kes seni
annaabi.ee 
