Lõõtspilli ajalugu, lõõtspill Eestis
bassinuppe, mida on 2...24. Suur osa diatoonilisi lõõtspille on bisonoorsed ühele poole
keelerauda on needitud ühesuguse kõrgusega keeled, teisele poole aga teistsuguse kõrgusega,
nii et üht nuppu all hoides tekib lõõtsa lahti tõmmates ja kokku lükates eri kõrgusega heli.
Seda tüüpi on ka näiteks Teppo ehk Võru tüüpi lõõtspill. Seevastu unisonoorsetel lõõtspillidel
ei sõltu nupule vastav helikõrgus lõõtsa liikumise suunast. Seda tüüpi on näiteks osa vene
karmoskasid.
Lõõtspillid Eestis
Esimene lõõtspill jõudis Eestisse arvatavasti 19. sajandi keskpaiku. Esimene kirjalik teade
lõõtspillist Eestis räägib, et 1886. aastal toimus Virumaal "Kalevipoja" seltsi koolimaja
ehitamise toetuseks pidu, kus tantsiti lõõtspilli saatel. 20. sajandi vahetusel sai lõõtspill Eestis
populaarseks selle üheks eelduseks oli muuhulgas funktsionaalse harmoonia (nn kolme
duuri lood) kodunemine rahvamuusikas.
annaabi.ee 
