Referaat Jakob Hurt
Ometi oli see, "Kolme soovina"
sõnastatud ja nõnda ka ajalikku läinud ülesastumine nii võimas, et seda arutati kaua veel rahva
seas ning sellest kujunes Rahvusliku liikumise programm. (Ibid)
Esimese soovina soovis Hurt "meelt ja mõistust üleüldse kasu peale mõtelda ja seda kasvatada".
Hurt kurtis, et eestlastele läheb pahatihti vaid see korda, mis igaühele isiklikult vajalik ja kasulik
on. Oma tegevust mõõdetakse sellega, kas midagi ikka "reega koju vedada või siis karmanisse
pista saab". Hurt taunis egoismi ja tõstis esile ühiskonda liitvaid väärtusi. (Ibid)
Hurda teine soov. "Ükski eestlane, kes vahest talorahva seisusest lahkub ehk koolitamise läbi
kõrgemale tõuseb, ei pea ega tohi sellepärast omast rahvast lahkum. Eestimees jäägu
Eestimeheks igas ammetis, igas seisuses, maal või linnas," rääkis kõrgelt koolitatud eestlane.
(Ibid)
Jakob Jurda kolmas ja viimane soov esimese üldlaulupeo kõnes oli seotud koolidega. "Tuleb
annaabi.ee 
