Tõde ja Õigus II Terve tekst
jäänud ainult üks hõberubla ja mõned vaskrahad.
Nähes, kui vähe Indrekul kotis raha, ütles Tigapuu etteheitvalt:
,,Kuidas sa nii vähese rahaga julgesid kodust välja tulla? Või oled sa suurema jao kuhugi
kõrvale toimetanud? Ära sa, jumala pärast, raha kasti pane, sealt lüüakse ta kohe üle."
,,Pole mul teda kasti ega kuhugi mujale panna," vastas Indrek.
,,Noh, siis pidi küll vana ise su puhtaks poleerima," arvas Tigapuu. ,,Sest ega siis inimene ometi
nii kerge karmaniga linna sõida. Palju sa vanale andsid? Palju ta välja pitsitas?"
,,Viiskümmend," vastas Indrek.
,,Viiskümmend!" hüüdis Tigapuu. ,,Oled sa hull peast? Vanale kohe viiskümmend! See on lihtsalt
sigadus. Sõber tahab sinult rubla, sa ei anna, aga hundilõugu viskad korraga viiskümmend.
Sest ühte pead sa teadma: seda raha ei näe sa enam kunagi. Niisugune on meie vana. Oleks
and kolmkümmend, aga sina korraga viiskümmend. Lihtsalt häbi, et kingin oma sõpruse
annaabi.ee 
