Ajalugu (keskaeg, varauusaeg)
Karl Martelli poeg Pippin Lühike otsustas
võtta endale kuningatiitli. Selleks oli tal vaja Rooma paavsti toetust. Viimane Chlodovechi soost
kuningas tõugati troonilt ja saadeti kloostrisse. Aastal 754 võitis ta võitis ta oma väega langobardid.
Pippin Lühikesest alguse saanud kuninglikku suguvõsat hakati kutsuma kardingide dünastiaks. Võimule
tuli Pippin Lühikese poeg Karl. Koos Karliga tuli võimule ka tema vend Karloman. Karl Suur vallutas
langobardide pealinna ja võttis endale kuninga tiitli ja raudkrooni. Ta liitis Frangi ja langobardide riigi.
25, detsembril aastal 800 kroonis Paavst Leo Kolmas Karl Suure keisriks. Aastal 843 jagati Frangi riik
kolmeks tema pojapoegade vahel. Tekkisid Ida Frangi riik, Lääne Frangi riik ja Lõuna Frangi riik.
4) Feodaalkord. Feodaalne killustatus, feodaalne hierharhia
Karl Suure järeltulijad ei suutnud riigi ühtsust säilitada