A. H Tammsaare - Kuningal on külm
Onnist pahemal keegi hakkab
mägedes laulma igatsevat armulaulu. Angela kargab järilt, puulusikas käes. Vähe aega vahtinud,
pöördub uuesti tule juurde, kohendab tuld, istub järile. Tüdruk jääb nõnda istuma ka siis, kui
Karlo ilmub pahemalt kaljule, kus lõpetab oma laulu. Vaikus.)
Karlo hüüab Angelat ning palub luba alla tulemiseks, mille tüdruk silmapilk tagasi lükkab. Poiss
veenab neiut natuke aega. Ausõna peale, lubab Angela Karlol alla tulla, ent vaid selleks, et näha,
kas poiss oma sõna ka peab. Karlo uurib, et miks ta ei ta temale naiseks tulla. Neiu heietab
kellestki Mathiasest (noorteenerist). Mathias oli kord Angelale öelnud, et ta tuleb tagasi kas
surnult või ss on kui kuningas. Karlo teeb veel ühe lähenemiskatse, ent tüdruk ei taha üldse, et
tema vanemad teda üksinda koos teise mehega näeksid.
(Ilmuvad, isa ees, ema järel, kes haokubu all kõveras.)