Kooliharidus linnades
sõnades oldi valmis neid vastu võtma, aga neil puudus vajalik ettevalmistus, sest
nende haridustase oli täiesti olematu ja nad poleks teiste seas hakkama saanud
esimesed eestlased pääsevad ülikooli õppima alles 19. sajandil, KJP, Kreutzwald,
Faehlmann ühed esimeste seast, viimased talupoja päritoluga
1632-1656(1665)
ülikooli tegevus, 65 pannakse kinni
1690-1699(1710)
taasavatakse gustaviaana karlina nime all vms
nihutatakse pärnusse, sest pihta hakkab uus sõda
pärnu alistub vene vägedele ja ülikool pannakse 1710 seal kinni
tol ajal oli ülikoolil päris suur raamatukogu
teaduskond: filosoofia, usk, õigus ja arst
üks nendes teaduskondadest kiratseb (usuteaduskond)
usuteadus enam eriti pinget ei paku
6 aastat õppisid esmalt filosoofiat ja seejärel toimus spetsialiseerumine oma suunale,
kus õpiti veel 3 aastat