Stilistika ja reklaamtekst III
ühendatakse pealtnäha ühendamatud mõisted nii, et tuleks välja nähtuste paradoksaalne
iseloom. Nt õnnelik õnnetus, helisev vaikus, olemise talumatu kergus, õpetatud loll,
mittemidagiütlevalt paljulubav, valge pimedus, elav laip, kõik ja ei midagi
Sünesteesia on eri meelte aistinguid märkivate sõnade ühendamine. N päike kõliseb
(nähtav ja kuuldav), vihmajärgne leige lõhn (temperatuuri- ja lõhnaaisting), karjuvroosa
kleit.
Paradoks vastuoluline ja ebaloogiline, isegi absurde väide, lühike, tuumakas ütlus, mis
sisaldab üldistust ja näilisele vastuolule vaatamata tõde. Nt vanasõna tasa sõuad, kaugele
jõuad; elu on liiga tõsine, et seda surmtõsiselt võtta.
Ümberütlus ehk perifraas rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle nimetust teisiti
ümber öeldes. Nt Lauluisa, Kirjaneitsi. Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt / käib