Tõde ja Õigus II Terve tekst
parim sõber, kes põlvitab ühes minuga sinu kuldse trooni ees, tee, et seesinane eestlane oleks
isand; tee, et kogu see rahvas oleks isand, aga ei mitte orjaperemeeste jalgealune! Seda palub
sinult, oh majesteet, sinu truu alam ja põline mõisnik pan Voitinski." Nõnda ma ütlen kuningale,
kui ta tuleb ja kahurid mürisevad. Ja mis te arvate, mis teeb poola kuningas oma kuldsel troonil?
Kuningas tõuseb troonilt, sirutab käe ja kahurid vaikivad, nagu oleks ema pistnud karjuvale
lapsele rinna suhu, vaikivad ja ootavad, et kuningas räägiks, ning siis ütleb ta selge ja valju
häälega ilusas poola keeles: ,,Pan Voitinski, sinu palve on kuulda võetud, mine rahuga!" Nõnda
ütleb kuningas, nii et seda kõik kuulevad, ja siis tõuseme tema kuldse trooni eest ja tuleme
tagasi sauna, kus teie riputate mu riided õrrele ja aitate mu enese lavale. Ja pange tähele,
nõnda sünnib see, ainult mina ei näe seda, sest mina suren enne ära, mina suren varsti ära.