Kõigi oma mõtete ja tegudega oleme täpselt nii väärtuslikud, kui palju head oleme teistele andnud. Inimese elu on tema enese nägu. Meie elu on selline nagu meie mõtted. Oodates, mis saatusel meile pakkuda on, võime magada parimad ajad maha. Mõtete ja unistuste teostamiseks peame juhtima saatust, mitte laskma sellel ennast ise juhtida. Valida on, kas ainult unistada või tõesti püüelda oma soovide poole. Paulo Coelho sümbolistlik romaan ,,Alkeemik" jutustab loo karjusest, kelle suurim soov on maailmas rännata. Autor vastandab karjusepoissi mitmete paigalpüsivate kangelastega. Ilmekaim neist on kristallikaupmees, kes on oodanud aega, mil saab palverännakule minna, kuid pole suutnud leida endas jõudu unistuse teostamiseks. Karjusepoiss aga teab, et oma unistusi otsides pole ükski süda kunagi kannatanud. Poiss leiab varanduse oma tahet järgides, kristallikaupmees elab siiani unistades. . Igaüks on oma õnne sepp, kuid õnn ei ole laiskadele.
edasi anda. Rauk tuli Korintosest Oidipust teavitama, et tema isa, kuningas Polybos oli loomulikku surma surnud. Suur oli Oidipuse rõõm, kuna see tähendas, et oraaklilt saadud ennustus ei pidanud paika. Siiski ütles ta raugale, et Korintosesse ei saa ta naasta hirmu pärast, et täitub ennustuse teine pool mis ütles et ta heidab ühte oma emaga. Rauk seletas, et hirmuks pole põhjust , kuna Oidipus polevat kuningas Polybose ja kuninganna Periboia poeg. Karjusest rauk oli saanud ta Teeba karjuse käest imikuna ning andnud kuningaperele kasvatada. Kuuldes neid sõnu andis Oidipus käsu üles otsida teine karjus, et temalt kuuldu kohta kinnitust saada. Teebast tulnud karjus oli vana ja ta mälu hägune, kuid lõpuks oskas ta rääkida järgneva loo. Kuningas Laios oli oraaklilt saanud ennustuse, et ühel päeval langeb ta surma omaenese poja käe läbi ning see poeg heidab ühte oma emaga. Seda ennustust kuuldes lasi Laios kinni siduda oma kolme
Varakristlike kirikuhooneid pole eriti säilinud, sest kui seal laiendati või ümber ehitati, siis ei hoolitud eriti. Pigem on säilinud just interöörid, antiiksed sambad, valgmikkord. Ehitati kivist aga lagi on lame, samuti kasutati "võiduvärava" võtet. Neljana sajandi lõpuks keelustatakse paganlus ja hoopis neid hakatakse taga kiusama. Hakatakse ehitama jumalike hooneid, ehk kirikuid. See ajastu on sild antiigi ja keskaja vahel. Eriti kuulus ja ka praeguseni säilinud on skulptuur karjusest ehk Kristusest. See näitab kristluse loomust,: ütleb palju rohkem neile kes teda usuvad. Sellest ajast saab alguse ka sümbolism. Bütsants 330 on aasta, mil Rooma riik järjepidevalt nõrgenenud ja otsitakse rooma riigile uus pealinn. Sellel aastal tahetakse ehitada Roomale väärilist pealinn, alguses nimetataksegi seda Uus-Roomaks. Samuti sellel aastal kuulutatakse uueks pealinnakaks linn, mis praegusel ajal kannab nime Istanbul, kuid tol ajal oli Konstantinoopol.
annaabi.ee 
