o Euterpe- ,,rõõmustaja", lüürilise luule muusa, inspireeris lüürikat ja seda saatvat muusikat, tunnusese- topeltflööt (õrnus,hingevalu..). o Thaleia- ,,õitsev", koomikute ja pidustustega seotud inimeste muusa, kaitseb komöödiat, seepärast kannavad tihti teatrid tema nime. Peod olid lõbusad, kui Thaleia kohal viibis, tunnusesemed- rõõmsailmne mask ja karjusesau (autoriteet ja võim). o Melpomene- ,,laulev" või ,,kellest lauldakse", tragöödia kaitsja, oli tõsisem kui teised ja inspireeris traagilist näitekirjandusest, tunnusese-kurb mask ja karjusesau. Traagilise luule, näitemängude ja kirjanduse inspireerija ning südamevalude kergendaja. o Terpischore- ,,täis tantsulusti", aitas tantsijaid, tanstu ja koorilaulumuusa, tunnusese- lüüra
Paavst andestas, sai oma valitsejapositsiooni tagasi. Selgus saabus aastal 1122, kui sõlmiti Wormsi konkordaat (kokkulepe ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel). Otsustati, et ühelt poolt viiakse läbi ilmalik investituut ja selle läbiviiaks on keiser või keisri esindaja (maavalduste üleandmise protseduur). Selle sümboliks oli valitsussau ehk skepter. Sümboliseeris võimu maade üle. Teine investituur oli vaimulik. Selle viis läbi paavst või paavsti esindaja. Üle anti sõrmus ja karjusesau. Sümboliseeris, et (pea)piiskop sai võimu tema piiskopkonnas elavate inimeste hingede üle. (Karjusesau -> hingekarjane). Just sel ajal, 11.-12.saj oli paavsti võimu kõrghetk, hiljem hakkas see vähenema. Suuresti oli see tingitud sellest, et Lääne-Euroopas tekkisid tugeva kuningavõimuga ehk tsentraliseeritud riigid, näiteks Prantsusmaal, Hispaanias. Inglismaal). SEISUSED KESKAJAL Varakeskajal ühiskonnaliikmete jaotamisel kasutati pigem vastandlikke paare (vaimulikud
· Otsustati, et üheltpoolt viiakse läbi ilmalik investituur ja selle läbiviijaks on keiser või keisri esindaja ( sümboolne maavaldust üleandmisprotseduur ). Ilmaliku investituuri sümboliks oli valitsussau ehk skepter ( ilmaliku investituuri käigus anti skepter üle. Skepter sümboliseeris võimu maade üle. ) · Vaimuliku investituuri viis läbi kas paavst või paavsti esindaja. Selle tseremoonia käigus anti üle sõrmus ja karjusesau (pidi sümboliseerima peapiiskopi või piiskopi võimu inimeste üle ) · See aeg oli paavstivõimu kõrghetk, hiljem hakkas paavstivõim vähenema hakkas vähenema sellepärast, et Lääne Euroopas hakkasid välja kujunema tugeva võimuga( tsentraliseeritud) riigid. SEISUSED KESKAJAL · Varakeskajal kasutati pigem vastandpaare : vaimulikud inimesed ilmalikud inimesed ; vabad inimesed mittevabad inimesed
annaabi.ee 
