Mõtete ja unistuste teostamiseks peame juhtima saatust, mitte laskma sellel ennast ise juhtida. Valida on, kas ainult unistada või tõesti püüelda oma soovide poole. Paulo Coelho sümbolistlik romaan ,,Alkeemik" jutustab loo karjusest, kelle suurim soov on maailmas rännata. Autor vastandab karjusepoissi mitmete paigalpüsivate kangelastega. Ilmekaim neist on kristallikaupmees, kes on oodanud aega, mil saab palverännakule minna, kuid pole suutnud leida endas jõudu unistuse teostamiseks. Karjusepoiss aga teab, et oma unistusi otsides pole ükski süda kunagi kannatanud. Poiss leiab varanduse oma tahet järgides, kristallikaupmees elab siiani unistades. . Igaüks on oma õnne sepp, kuid õnn ei ole laiskadele. Tihtipeale unustame, et inimest tuleb hinnata tema tegude pärast mitte päritolu ega rahakoti paksuse eest. Sellegipoolest ruttame tema märgistamisega esmamulje järgi. Victor Hugo romaani ,,Jumalaema kirik Pariisis" tegelane Quasimodo kannatab rahva õela käitumise all
otsib oma elu mõtet. Ülejäänud tegelased jagunevad abistavasse gruppi ja ,,Oma Lugu" otsivasse gruppi. Kõrvaltegelased on inimesed keda Santiago oma teel kohatb. Näiteks: kaupmehed, poeomanikud, Saalemi kuningas Melkisedek, mustlane, inglane, karavanijuht, fatima, Santiago Matamorosest Kõik teose tegelased olid võõrad ning ei tundnud üksteist, ühiseks jooneks võib tõmmata kuninga, kes on kõiki kohanud ja vihjeid andud, kust otsida ,,Oma Lugu". Santiago ise oli rahulik karjusepoiss, kes karjatas lammbaid aasadel. Ta oli heatahtlik ega soovinud kellelegi kurja. Aitas hädasolijaid ning teenis ausal teel leiba. Algatuses karjatas ta lambaid. Hiljem oli ta ümbritsetud kindlate tegelastega, kes aitasid tal jõuda ,,Oma Looni". Santiago vanemad soovisid pojale preestri ametit. Santiagol oli aga hoopis unistus õppida maailma ja see oli poisi jaoks olulisem. Isa tegi pojale selgeks, et rändajad lahkuvad otsimas midagi uut aga tagasi tulles on nad samasugused
annaabi.ee 
