Nimetu
Karjed olid kohutavad, tunne oli, nagu lõigataks nende häälte omanikke tükkideks
või siis nendega tehakse midagi veelgi hullemat.
Sellel ööl poiss enam ei maganud, tegelikult ei maganud pool linna, kuna nemadki
kuulsid karjeid.
Järgmisel päeval nägid kõik lihtsalt kohutavad välja. Mitte kellelgil ei õnnestunud
välja magada- kellelgil peale Helena.
Kogu koolimaja rääkis ainult öisetest karjetest, nendest räägiti isegi mõndades
tundides, eriti nendes, kus õpetaja oli niivõrd väsinud, et ei suutnud isegi enda pead
üleval hoida ning jäi magama kohe esimesel võimalusel kui õpilased vaikseks jäid.
Ethan istudes oma pingile lausus väsinud häälega Helenale: "Tere!"
Helena vastas samaga, ainult mitte nii väsinud häälega.
"Sa said vist välja magatud täna öösel, Helena?"
"Jah mina küll, aga kogu ülejäänud õpilased vist mitte
annaabi.ee 
