Eesti murded
kisub süsi'.
4.3 Mulgi murre
Lõunaeesti murretest on kirjakeelele kõige lähem Mulgi murre, sest kooliõpetus on
siin alati olnud põhjaeestikeelne. Murde iseloomususeks tuuakse harilikult lause rovva ja
reilise lä_sive roZkaga raavi `proua ja preilid läksid troskaga kraavi', ent sõnaalgulise
kaashääliku puudumine häälikute r ja l eest on omane ka läänemurdele ja Saaremaale.
Püsimatu lapse kohta lausub Mulgi ema: Karjate ku kiibä katelt, ei kurda puil ega mail
`karjata nagu keeva katelt, ei püsi puil ega mail'.
5 Kokkuvõte
Olles teinud põgusa matka läbi eesti murdemaastiku, küsigem lõpuks, mis tähtsus on
murretel tänapäevale. Või on tegemist üksnes oma aja ära elanud minevikuigandiga, mis ei
ole kohane haritud ühiskonnale ja mis sobibki pigem naljaheitmiseks?
Murded on meie ühisvara, aare, mida iga enesest lugupidav rahvas on kohustatud
annaabi.ee 
