Karjatamise mõju taimekooslustele: Luhad, rannaniidud, aruniidud
valida karjamaarohtu üle kogu rohumaa ja neid hoitakse sellel maaalal suhteliselt pikka
aega, tihtipeale enamuse aja kogu karjatamise perioodist. Kari lastakse kevadel
karjamaale ja erinevate võtetega hoitakse tasakaalus rohu juurdekasv ja tarbimine
mäletsejaliste poolt. Vabakarjatamist rakendatakse eelkõige ekstensiivse
rohumaakasutuse korral.Vabakarjatamise viis nõuab väikseimaid kulutusi karjatarade,
joogikohtade, juurdepääsuteede ja väravate valmistamisel. Hooldustööd on hästi
mehhaniseeritavad, sest suuremad maaalad võimaldavad tehnika juurdepääsu ja
manööverdamist. Kuna tegemist on väiksemat investeeringut ja tööjõudu nõudva
karjatamisviisiga, siis on see enamlevinud lammaste, lihaveiste aga ka noorkarja
karjatamisel eelkõige poollooduslikel rohumaadel.Vabakarjatamise peamiseks
puuduseks on keeruline planeerida õiget karjatamiskoormust rohumaal, s.o. sobitada