Inglise park
jaoks on inglise pargis tekkivale emotsioonile kõige õigem nimetus Hingerahu. Kas seda
taotlesid Kent, Brown või Repton kui nad Poussini ja Lorraini maale maastikus materialiseerisid?
Inglise park on metafoor, täis mõtteid ja sümboleid, mis peegeldavad ajastu moraali ning
püüdlusi. Teisalt on see aga kui konserv, mille avamisel satud nagu teise reaalsusesse
unenäost pärit looduspilt pühib peast kiiruse, kohustused. Just Sheringhamis, lehmade vahelt
läbi pugedes ning üle karjatara vahelt, üle roheliste niitude mere poole piiludes tundus, et
lõpuks jõudis see tunne kohale. Kollane ja pisut auklik kruusane tee, lehmad ja pehme
ennelõunane valgus, vaikus, mille loovad tuul, ammumine, mööda lendav kärbes ja lehtede
sahin. Nagu viieaastasena. Kõik on paigas, ei ole vaja kiirustada, pole tarvis võtta mobiili -
tähtsad on hoopis muud asjad...
...It's such a sad old feeling
the fields are soft and green
it's memories that I'm stealing