Karjatamise mõju taimekooslustele: Luhad, rannaniidud, aruniidud
mäletsejaliste poolt. Vabakarjatamist rakendatakse eelkõige ekstensiivse
rohumaakasutuse korral.Vabakarjatamise viis nõuab väikseimaid kulutusi karjatarade,
joogikohtade, juurdepääsuteede ja väravate valmistamisel. Hooldustööd on hästi
mehhaniseeritavad, sest suuremad maaalad võimaldavad tehnika juurdepääsu ja
manööverdamist. Kuna tegemist on väiksemat investeeringut ja tööjõudu nõudva
karjatamisviisiga, siis on see enamlevinud lammaste, lihaveiste aga ka noorkarja
karjatamisel eelkõige poollooduslikel rohumaadel.Vabakarjatamise peamiseks
puuduseks on keeruline planeerida õiget karjatamiskoormust rohumaal, s.o. sobitada
karjatavate loomade arv rohukasvu muutustega vegetatsiooniperioodi vältel ja aastatest
tingitud erinevustega. Samuti vähendab see karjatamisviis kultuurliikide
saagipotentsiaali ja eluiga, sest pidev taimede optimaalsest arengufaasist varajasem