Eesti Rahvakalender
Karjalaskepäev - 1. aprill
Lugunädalate järgi loendades langes karjalaskepäev aprill algusesse, kuid
juba 19. sajandi lõpul oli jüripäev sellest tükk maad olulisem. Kuna
karjalaskmise juures oli eriti oluline soodsa päeva valimine, siis võidi
karja väljalaskmist nihutada halvalt nädalapäevalt paremale. Paiguti on
väidetud, et kui see ei olnud reede või esmaspäev, lasti kari korrakski
välja, isegi siis, kui polnud sobiv karjatamisilm.
3
MAI.
Volbripäev-1.mai
Eesti rahvakalendri tähtpäev, kui kõikide nõidade ja tarkade päev.
Volbripäeva saabumine tähistas kevade lõplikku võitu talve üle, kus eesti
kombestikus oli levinumaks märgiks kaunviljade külv. Kõige halva
eemalepeletamiseks kaasnes tuletegemine (maituli), kellade helistamine,
lärmitsemine ja muud rituaalid. Lõkked tehti ainult maapinnale (näiteks:
jaanituli tehti posti otsa)
annaabi.ee 
