Karjatamise mõju taimekooslusele
Seetõttu saavad poollooduslikes kooslustes hakkama paljud
looduslikud taime- ja loomaliigid, kes kultuurkooslustes vastu ei peaks. Tugevam inimmõju
aga kahandab liigirikkust, näiteks rohukamara ümberkündmine, väetamine või mürgitamine
(Kukk 2012)
Karjatamise mõju taimestikule oleneb väga paljudest asjaoludest: taimestikust, mullastikust,
kariloomade liigist, tõust, soost, vanusest ja konkreetsete isendite eelistustest,
karjatamiskoormusest, karjatamishooaja kestusest ja ajast, aga ka näiteks ilmast. Eri liiki
kariloomad eelistavad süüa erisuguseid taimi. Veised ei ole taimeliikde suhtes kuigi valivad,
kuid eelistavad pigem keskmise- ja kõrgemakasvulisi mahlakamaid taimi ning väldivad nagu
hobusedki väljaheide ümbruses kasvavaid taimi. Kitsed ja lambad närivad meeleldi ka puude-
põõsaste lehti ning koort. Hobused söövad mitmesuguseid taimi, samuti puude lehti ja koort.
annaabi.ee 
