Karjatamise mõju taimekooslustele: Luhad, rannaniidud, aruniidud
kärpimine mõjub taimede arengule ja talvekindlusele pärssivalt. See karjatamisviis ei
sobi ka farmipidajale, kelle kasutada on väikesed ja hajusalt asuvad maatükid.
Vabakarjatamise rakendamisel on väga oluline taimiku seisundi (saak, arengufaas) pidev
ja asjatundlik hindamine. Rohu tagavara saab reguleerida karja suurendamise või
vähendamise teel. Kõne alla tuleb ka karjamaarohu nappuse korral lisasööda ajutine
juurdevedu.
Süsteemne e rotatsiooniline karjatamineKopliviisiline karjatamine. Rotatsioonilise
karjatamise puhul on karjatatav rohumaa jaotatud kopliteks, kuhu loomad suletakse
suhteliselt lühikeseks perioodiks. Vastavalt päevade arvule jaotatakse koplid ühepäeva
või kahe- ja enampäeva kopliteks. Tingimustes, kus loomadel ei ole valikuvõimalust,
sunnime loomi sööma ka halvema söödavusega heintaimeliike (nt roog-aruhein).
Karjatamisele järgneb puhkeperiood, mille vältel karjamaataimik saab areneda uude
karjatamiseks sobivasse arengufaasi