Talurahva toidud
Mõnel pool pole peremees enne leiba lõiganud, kui kausitäis suppi oli pere peale ära söödud.
Kui peremeest ei olnud või oli ta vanadusest leivalõikamiseks jõuetu, tegi seda sulane. []
Viljakusmaagia. Esimese vihu teradest jahvatatud jahust küpsetatud leibu ja
jõululeibu, millele anti sea kuju (jõuluorikas), hoiti viljasalves ja jagati jõulude või
karjalaskepäeval inimestele ja loomadele. Neid on nimetatud kakkudeks (jõulu-, nääri-, pruut-
ja karjasekakk). Leivateo ajal küpsetati leivataignast paistekakkusid (vanemad odrajahust
leivakesed). []
Leiba peeti pühaks. See lähtub ka eestlaste vanasõnast: ,,Austa leiba, leib on vanem
kui meie". Seepärast ei tohtinud leiba pilduda ega leivaraasule peale astuda. Kui lapsel juhtus
leivatükk käest maha libisema, pidi ta selle üles võtma ja suud andma. Pätsi ei pandud lauale
nii, et lõigatud ots oleks ukse poole leivatükk võis majast välja minna. Õhtul ei lõigatud uut
annaabi.ee 
