aladel jõuab ka kohalike valitsusteni. Kõrbestumine Kõrbestumine tekib põhiliselt inimtegevuse ja kliimamuutuste tõttu. See on tabanud Aafrikat rängemalt kui ühtegi teist kontinenti. Kaks kolmandiku Aafrikast maast on kuiv või pool-kuiv ning inimesed harivad väärtusetut maad. Olukorras, kus viljakas maa puudub, rajatakse talud ja rantšod poolkuivale maale, et toita ära sealset elanikkonda. Enamik kõrbestumist on põhjustanud ilmastikuolud, kuid oma mõju on ka karjapidamisel, puuraiumisel, pinnase viljakuse kahanemisel ja maa vääriti harimisel. Õhusaaste Õhk Aafrikas on saastunud väga mitmel põhjusel. Primitiivne meetod, millega põldu haritakse on kindlasti üheks väga suureks probleemiks. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmetel kaob igal aastal 11,3 miljonit hektarit maad põllumajanduse, karjakasvatamise, kontrollimatu põletamise ja küttepuude tarbimise tagajärjel
turvas, vask, plii, dolomiit, lubjakivi, kips, hõbe ja tsink. ● muld ja vesi on väga hea kvaliteediga, mida on ka Iirimaa loodusest näha. ● metsad katavad Iirimaast ainult 10 %. ● Üks Iirimaa väiksemaid naftafirmasid teatas märtsis 2012 esimesest naftaleiust riigi rannikuvetes. ● Naftamaardla on 300 jala ehk 91,4 m sügavusel. ● Iirimaa maavarad on suuresti veel uurimata. ● Tööstus põhineb loodusvaradel ja kalapüügil, metsandusel, kaevandamisel, karjapidamisel ja teistel põllumajanduse harudel. Suuremad jõed ja järved Jõed: Shannoni jõgi- 386 km on Briti saarte pikim jõgi ja tema veejõudu kasutatakse hüdroenergia tootmiseks; Liffey jõgi- 125 km (Dublinis- joogivesi); Boyne'i jõgi- 112 km. Järved: Lough Neagh (Briti saarte suurim järv)- 392 km2; Lough Corrib- 176 km2; Lough Derg (Shannon)- 130 km2. Jõestik on tihe ja jõed on veerohked Poolsaared ja saared Achill- (Iirimaa läänerannikul, seal elab u. 2700 in) 148 km2
annaabi.ee 
