Traditsioonide ja uute tavade suhe tänapäeva ühiskonnas
Meie aja
ühiskond ei saa enam kunagi tunda vana head jõulupühade ehedust ja südamlikkust.
Tundmatuseni on muutunud ka väiksemate kalendripühade järgi talitamine ning
igapäevased tööd-toimetused. Karjalaskepäev, jüriöö, toomapäev dekaadi möödudes ei ole
noored lapsed nendest nimetustest ehk kuulnudki. Üha enam urbaniseeruvas ühiskonnas
polegi enamikul inimestest kõike vajalikku, et vanade rahvakommete järgi käituda. Vaid
mõnel üksikul elukutselisel karjapidajal on võimalus vanade eestlaste kombe järgi oma karja
talitamisega tegeleda ning pigem eiravad nemadki seda, sest praegu on juba kõik farmid ja
talud ära automatiseeritud ning suuremat vajadust oma käe-jala koormamiseks pole. Aastaid
tagasi oli noorte seas populaarne teha suure seltskonnaga jüriööl uhke lõke. Hetkel ei tea
noored sellisest kombest midagi. Ka toomapäev, küünlapäev ja paastupäev on inimeste jaoks
annaabi.ee 
