Eesti iseseisvumine 1918
kokkuvõtmiseks talumeestelt. Et vabatahtlikult toodi vilja kokku väga vähe siis kujunes
toitlustuse olukord riigis väga kriitiliseks. Toitlustusküsimuse korraldamiseks asutati
keskorganina iseseisev toitlustusministeerium. Otsustati korraldada vilja sundvõtmine
maapiirkondades, keelati viljaga kauplemine vabaturul. Siseturul lasti vabaks kauplemine
kartuli, heinte, liha, lihasaaduste, munade, piima ja piimasaadustega. (Eesti Vabadussõda 1918
1920 I, 1996).
Raskused valitsesid ka karjamajanduses. Eestis enne Maailmasõda oli Vabadussõja eel
olukord kujunenud niisuguseks, et maa ei suutnud enam rahuldada oma elanike vajadusi
lihasaaduste järele. Seoses lihasaaduste nappusega lubati vorsti valmistada hobuselihast.
Toitlustusküsimuses oli 1919.a veebruaris raskused jõudnud haripunkti.
Toitlustusministeeriumi poolt kogutud andmed näitasid aga, et edaspidi, et ei Lõuna-Eesti ega
annaabi.ee 
