urgude kolooniad. Viidumäe metsades pesitseb rohkelt värvulisi, mitmed rähniliigid (tavalisemad musträhn, suur- ja väike-kirjurähn), karvasjalg-kakk, kodukakk, värbkakk, öösorr ja õõnetuvi. Siin elutsevad ka rongad ja 2 merikotkapaari. Looduskaitseala vahetus naabruses pesitseb juba aastaid edukalt must-toonekure paar, keda võib hea õnne korral kaitseala kohal tiirlemas näha. Niitude osatähtsus Viidumäe tänases maastikupildis on üsna väike. Niiduilmelised on mõned endised karjamaakadastikud ja söötijäänud põllumaad, kus kõige haruldasemaks taimeliigiks on väikeseõiene hiirehernes ühel oma Eesti vähestest leiukohtadest. Metsatekkelised puisniidud on Eesti kõige liigirikkamad taimekooslused, mis nõuavad iga-aastast niitmist. Puisniidud on omal ajal olnud Saaremaa maastike lahutamatu osa, kuid 1997. aastaks oli niidetavate puisniitude pindala Saaremaal ainult ca 40 ha. Alates 1992. aastast on Viidumäel korraldatud puisniitude hooldamiseks talgulaagreid, mille
(tavalisemad musträhn, suur- ja väike-kirjurähn), karvasjalg-kakk, kodukakk, värbkakk, öösorr ja õõnetuvi. Siin elutsevad ka rongad ja 2 merikotkapaari. Looduskaitseala vahetus naabruses pesitseb juba aastaid edukalt must-toonekure paar, keda võib hea õnne korral kaitseala kohal tiirlemas näha. Niidud Niitude osatähtsus Viidumäe tänases maastikupildis on üsna väike. Niiduilmelised on mõned endised karjamaakadastikud ja söötijäänud põllumaad, kus kõige haruldasemaks taimeliigiks on väikeseõiene hiirehernes ühel oma Eesti vähestest leiukohtadest. Metsatekkelised puisniidud on Eesti kõige liigirikkamad taimekooslused, mis nõuavad iga-aastast niitmist. Puuliikidest on niidule kasvama jäetud tammesid, arukaski, vahtraid ja kuuski; põõsastest - sarapuid, viirpuid ja verevat kontpuud. Kaitstavatest taimeliikidest esineb siin mitmeid käpalisi: kaunis kuldking,
annaabi.ee 
