August Alle
a. hilissügisel luuletaja esikkogu
" Üksinduse saartele ". Tähelepanu äratas Alle eruditsioon ja uudne ainestik, mille tõi
eesti luulesse antiikmüütide, piiblilegendide või renessansiajastu motiivide
tõlgendajana. Need luuletused mõjusid enamasti raamatulike stiliseeringuta.
Luuletus " Eesti pastoraal ", mis on luuletaja lapsepõlve mälestustest välja
kasvanud, idüllitu, kuid nukralt tundesoe luuletus sügissajus ja uduvinas heinakuhja all
kükitavast karjalapsest, kes hoiab peremehe loomi. Luuletus avaldati esimest korda
ajakirjanduses 1916. aastal ja leidis kiiresti koha koolilugemikes, püsides seal tänini.
Eesti luuleklassika raudvarasse kuuludes on " Eesti pastoraal " olnud ühtlasi Alle
tõlgitavamaid luuletusi.
Kirjaniku teine luuletuskogu " Carmina barbata " jõudis avalikkuse ette 1921. a.
kevadel, pakkudes Tuglase kinnitust mööda " õnneliku erandi viimase aja ajalaulude
annaabi.ee 
