R.Põldmäe “Esimene Eesti üldlaulupidu“
Samuti õpetati vaimulikke laule lastele, nii et
1794 tegutses Kambjas juba esimene lastekoor. Ka õpetati nii lastele kui talupoegadest
vanematele pillide käsitsemist(näit.orel,viiul,klarnet) ja ka valmistamist. 1818 alustas Tartu
vennastekoguduses tegevust esimene eesti pasunakoor. Hernhuutlus saavutas talurahva hulgas
suure populaarsuse ning toimus eemaldumine luteri kiriku juurest. Eriti veel 1840.-ndail kui
luteri usust lahkusid kreeka-katoliku kiriku pealetungi tõttu tuhanded "karjalambad". Oli
tarvis laiendada kiriku tegevust, et talurahvast rohkem kaasa tõmmata. Üheks uuenduseks oli
kirikumuusika taseme tõstmine, et teha rahvast jumalateenistusel kaasalaulmisega
aktiivsemaks ja kirikuskäimist meeldivamaks. Seni laulis igaüks nii nagu oskas. Rahvas ei
tundnud nooti, vähestes kirikutes oli orel, lauldi köstri eeslaulmise järgi. Köstridki polnud
alati muusikatundjad. Kuna köstrid olid ka kihelkonnakoolis tegevad, siis oli hädavajalik neid
koolitada. 1839.a