Karjalased - referaat
a.)
kuni 1980-ndateni, kui algas perestroika. Alates 1990-ndate lõpust on üritatud karjala
keelele anda ametlik staatus. Tänapäeval peab Karjala Vabariik karjala keelt
iseseisvaks keeleks.
Tohtkiri nr 292 on Novgorodis arheoloogilistel väljakaevamistel leitud kasetohutükk,
millesse on kraabitud kirillitsas vanim teadaolev läänemeresoomekeelne kirjutis.
Ajaloolaste ja keeleteadlaste arvates on tegu umbes 13. sajandi keskpaigast pärineva
karjalakeelse tekstiga.
Ajalugu
I aastatuhande II poolel pKr oli karjalaste tuumikalaks ilmselt Laadoga järve ja Soome
lahe vahel asuv Karjala maakitsus (kannas). Elatuti peamiselt maaviljelusest ja
karjakasvatusest, ent ka kalapüük ja küttimine olid jätkuvalt olulised. Skandinaavia ja
Islandi saagades esineb Karjala (Kyrjala, Kaerjaland, Karela) juba alates 8. sajandist.
Ilmselt oli karjalastel Skandinaavia viikingitega nii sõjalisi kui kaubanduslikke
kokkupuuteid. 10