"karjakasvatuskultuur" - 1 õppematerjal

Eesti looduslikud pühapaigad

kristluse vahel Vepslastel ei ole säilinud hiiekohti, need on sulandunud õigeusuga, kuid sellegipoolest on neil palju animistlikke traditsioone. Näiteks metsa minnes teretatakse metsa, kuid see on nagu käitumise loomulik osa mitte niivõrd usklik käitumine, pöördumised kohalike vaimolendite poole, et oma kohalolekut teadvustada. SU rahvaste traditsiooniökoloogilised kihid (Honko 1994): - Arktilise piirkonna kütikultuur - Põdrakasvatuskultuur - Alepõllundus ja karjakasvatuskultuur (püsiasustuse teke, animismi süvenemine, haldjausk, esivanematekultus ja omandisuhted, maagias: õhk, maa, tuli, vesi) - Põllumajanduskultuur (dualism, külapühamud, viljakusmaagia ja preestrid, surnutel mitmed asupaigad) Kristluse kihistused läänemeresoome ruumis: Venemaa kristianiseerimine 988. aastal, kloostrite rajamine 13. saj. ristisõda läänest 16. saj. Moskoovia misjonid Loode-Venemaal 16.-17. saj. protestantism Läänemere ääres 18. saj. hernhuutlik liikumine 19. saj